Ühel nõiduslikul õhtul, kui jaanimardikad tantsisid ja haldjad täitsid kõik soovid..

2009-12-30T14:26:00.002+02:00

Naljakas, kuidas inimesed teoorias halvustavad ühte käitumismustrit kindla situatsiooni kohta ning kui see sama situatsioon neile endile praktiliselt ette juhtub, käituvad nad selle sama mustri järgi, mida teoorias maha tehti.

2009-12-06T20:24:00.000+02:00

Rääkimine on kunst ja seda pole alati kerge teha. (O.M.)

2009-12-06T10:05:00.001+02:00

Ja mis ma selle kõige sitaga nüüd peale pean hakkama?

2009-11-29T15:50:00.001+02:00

''Miks Sa nii truudusetu oled?''
''Ta ei ole see Õige...''

2009-11-01T23:19:00.002+02:00

Kõneleja1: ''Aga kas sa tead, mis on positiivseim linn Eestis?''
Kõneleja2: ''Noooh?''
Kõneleja1: ''Narva!''
Kõneleja2: ''HAAHAAAHAAAHAAAAAA. :D''
(pärast naermist tuleb väike vaikusepaus)
Kõneleja2: ''Aaaa, ma tean küll. Hiv-positiivne ..''
Kõneleja1: ''Noh, jah. Seda ma mõtlesingi! :D''

Oi pliiiiin, ma ütlen. :D

2009-10-25T21:01:00.002+02:00

Mhhhh. See närib mind pidevalt vaikselt seest. Ma ei suuda kuidagi jõuda selle lõpetamiseni ja lahendamiseni. Lõpus ei oota mind midagi uut. Tahaks jõuda lihtsalt tagasi selle hea vanani. Aga kurat küll, see ei edene üldse. Ja mitte minu süül..

2009-10-19T15:33:00.001+03:00

Üks miski muutub nii meeldivaks, et seda mitte teha tundub täiesti absurd. Ja ometigi piinan ma praegu ennast seda mitte tehes..

2009-10-17T20:41:00.000+03:00

Olen öölind, südaöölind.
Ma armastan ööd, nagu armastan sind.
Kas öö mind armastab, ma ei tea.
Aga ikka on hea
Olla lind, olla südaöölind.

2009-09-28T21:47:00.001+03:00

Kas parem on olla kahe jalaga maa peal ja õnnetu või elada ebareaalsetes mõtetes ja olla õnnelik?

2009-09-24T16:30:00.001+03:00

suht perses on paljud asjad praegu

2009-09-21T00:00:00.000+03:00

ma ootan ja loodan inimestelt liiga paljut. ja suhtun inimestesse liiga kirglikult.

2009-09-19T23:04:00.000+03:00

Avastasin, et pärast selliseid pidusid on tark lasta inimestel seedida ning juhtumitel vaibuda.

2009-09-16T20:04:00.002+03:00

Olen viimasel ajal väga tugevalt oma erinevaid suhteid inimestega omavahel kõrvutanud. Ja avastanud, kui lihtne on segi ajada meeldimist ja armumist, sõprust ja tutvust. Rääkimata teiste tunnete armastuseks pidamist. Sest on ju ka sellised tunded nagu igatsus, kiindumus, edevus ning sõltuvus.. Tihti on inimese lähedusevajaduse meeleheitlik hüüe üle südame ning mõistuse kainetest häältest.
Meeldimine ja armastamine - mõlema iseloomustamiseks ei saa tuua sõnu usaldus, turvatunne, avameelsus, ausus, kui nimetada mõned. Need on kaks täiesti erinevatel tasanditel eksisteerivat suhet. Oma alateadvuses me teame seda, kuid jällegist, peame tugevalt need kaks lahti mõtestama, et aru saada, millega antud juhul tegu.

See on valdkond kus on aegade algusest tehtud ning maailma lõpuni tehakse ikka ja jälle vigu. Mõni peab neid elu katastroofideks, samas kui teine võtab seda järjekordse elu õppetunnina. Suhtumise valik on meie.

Korjasin nii mõnestki kohast täna paar head mõtet..
- Mitte ükski teine inimene ei ole väärt oma mina kaotamist. Ma ei räägi siin alkoholismist võitusaamisest või suitsetamise maha jätmisest. Räägin isiksusest ja vaatenurkadest, seisukohtadest. Maailmas on nii palju inimesi, et endasarnaste leidmine ei ole ''mission impossible''!
- Sellega suhteliselt sarnane mõte kätkes endas samuti ''mina'' mitte kaotamise põhimõtet. Et suhelda endast mingites valdkondades erineval tasemel inimestega, ei ole vajadust endal nende tasemele langeda. Kui suhelda ebaviisakate ning mittepiisavaltmõtlevate inimestega, ei ole vaja endal hakata ebaviisakaks.
''Nii kõrgele, kui Sina suudad tõusta, suudan mina vaid langeda.''
''If you wanted to be like Blair Waldorf, then you've succeeded.''

2009-09-15T15:11:00.001+03:00

Mind pannakse praegu hirmsasti proovile. Aga tugeva inimesena ei anna ma alla!
Valan nurgas paar pisarat, kuid muidu olen tasakaalukam ning arukam kui kunagi varem..

2009-09-12T10:03:00.001+03:00

Ma olen täiesti kurnatud. Iga sentimeeter mu kehast valutab.

2009-08-31T14:23:00.000+03:00

2009-08-24T14:06:00.000+03:00

2009-08-18T14:05:00.000+03:00

'' Tuleviku ees on ikkagi hirm. Ikka see läbikukkumise/põlemise oht, et äkki ei saa hakkama. Hirm tundmatu ees, nagu ikka, kui seisad mõnel teelahkmel ning pead vana tuttava raja asemel valima teise ja sootuks tundmatu. Hirm manduda ning saada äraunustatud. Sest ühest olen ma aru saanud - kui ise inimeste silme ees ei virvenda, siis ühel hetkel sa kaod unustusse, kaod argipäeva halli nähtamatu tolmu sisse ning meenud alles siis, kui argipäeva loori kergitatakse ning vaadatakse tagasi minevikku. Minevikku vaatamisega on aga nagu pööningul käimisega - näed vanu kalleid asju, aga ei julge neid puudutada või tuppa viia, sest nad on saanud mingi uue tähenduse, uue funktsiooni.''

Leidsin selle teksti ühe teise inimese blogist.

2009-08-18T14:04:00.001+03:00

Mul pole õrna aimugi, miks ma pole siia enam nii ammu kirjutanud. See mage vabandus, mida mulle ettekäändeks meeldib tuua, ei vasta ju ometigi tõele. Enne suutsin ma elada ja blogisse kirjutada paralleelselt. Mis siis nüüd, oskab keegi öelda.? Mina igatahes mitte..

Mul ei õnnestu mitte mingil viisil praegu oma pooleteisekuu tegevusi kokku võtta. Seetõttu ma seda ka ei tee.
Aga mis viimasel ajal toimub? SEGADUS, oleks vist suur ja (mittenähtavalt) punane märksõna. Eile juhtus selline asi, et ma istusin oma toa diivanil taustaks mängimas powerhitradio, ning ma istusin ja istusin ning kaks tundi hiljem ikka veel istusin, sest mu peast jooksis läbi terve mõtete maraton. Kui juba hakkab, siis enam pidama ei saa. Mõtlesin tuleviku võimalustele, Hiina reisile, sünnipäevapeole, suhetele - nendele väga suures osas.. Ma olen kindel, et osa asju ma lihtsalt mõtlen oma suures hasardis endale välja ja tekitan asjadest suurema probleemi kui see seda väärt on. Eksju?

Ja muidu argipäeva päevasel ajal olen liimiste näppudega tolmuahv. Remonti teeme!

(Oleksin tahtnud siia teise loo panna, kuid see jäi peale oma sõnade puudumise tõttu.)

2009-07-09T14:04:00.000+03:00

Panime üles kiiruskaamera. Kes sellega kiirust mõõtma hakkab, politsei või maanteeamet ning kas selleks on vaja seadust muuta, me veel ei tea. Aga jaa, esimene mõõdik on üleval.

Debiilikutekari.

2009-06-18T14:03:00.000+03:00

Räägitakse, et ajad muutuvad ja inimesed koos sellega.

Mina arvan, et inimesed ei muutu. Muutuvad nende soovid, unistused, seisukohad, perspektiivid. Inimene oma isiksuses ja olemises jääb iseendaks.
Teades ja tundes kedagi, eeldame rumaluses, et ta jääbki kuni elupäevade lõpuni selliseks. Ning alates hetkest, kui miski on inimeses muutunud, lakkame teda nägemast. Oleme liiga hõivatud selle otsimisega, keda ''tundsime''. Ja ei mõista, et ta on siinsamas. Küll teiste mõtete, vaadete ja prioriteetidega, kuid ikkagi tema. See, keda armastame, usaldame ja austame. Tegime seda enne, miks mitte ka siis, kui ta enda jaoks midagi uut on avastanud?!

2009-05-26T14:03:00.000+03:00

Ma võiksin siia kirjutada oma möödunud kolmest suurepärasest päevast. Võiksin kirjutada meeldejäävast ja humoorikast laupäeva õhtust. Võiksin kirjutada oma tegemata koolitöödest, oma plaanidest ja ootustest suvele või siis sellest, kuidas ühel teisipäeva õhtul ei tule telekast peale vägivaldsete filmide mittekuimidagi.

Aga see kõik jääbki ''võiksideks''.

Ma ei oska siia midagi kirjutada (või ei taha?).

2009-05-04T14:02:00.000+03:00

See nädal olen ainult orav rattas!

2009-05-01T14:02:00.000+03:00

Meeletu-meeletu rahutus. Mu sees keerleb 101 ja rohkemgi veel emotsiooni, millele ma põhjendust ei leia, kuid mis ometi üritavad mu seest määratu jõuga välja murda. Rahutu-rahutu olek. Ma ei oleks nagu millegagi rahul. Kõik on minu mõtlemises kinni; asi ei ole kelleski teises. Nii ma muidugi endale ütlen.

2009-05-01T14:01:00.000+03:00

Lõppude lõpuks on ikkagi perekond see, kes sind alati toetab ja tingimusteta armastab!

2009-04-27T14:01:00.000+03:00

Ja mitte miski muu ei loe, kui see, et olles see, kes sa oled, saavutad õnne, rahulolu ja kõik need päikesekiired, mis sinust lähtuvad ja mis kord sinuni mitmekordsena tagasi jõuavad.

Viies ilus pilt:

2009-04-18T14:00:00.000+03:00

''No one ever regrets raising the bar - ever, ever, ever! Besides Eliis, this is your year and I got your back.. : )''

Aare mul..!

Neljas ilus pilt:

2009-04-13T13:59:00.000+03:00

Mõtlesin, et kirjutan täna siia sõprade mõjust inimese elule, kirjutan Tartus vaadatud filmist ja tänasest päevast. Kuid lugedes teiste blogi ja postitusi, tundusid minu sõnad kuidagi mõttetutena. Ma ei usu, et nad seda ka tegelikult on, kuid elevus nende kirjapanekust haihtus ühe silmapilguga. Ja hea on lugeda, kui õnnelikud kõik on! Ausalt!

Kolmas ilus pilt:

Ja vahepeal elan minagi põnevat ja õnnelikku elu ..

2009-03-28T12:58:00.000+02:00

Hull , täiesti hull! Just olen saanud kõik korda - tean mida tahan, tean kuidas seda saada. Olen äsja saavutanud tasakaalu hoolimise ja mittehoolimise vahel ning olen endaga väga rahul. Aga siis tulevad NEMAD, nii muretute ja nautisklevatena, ning kogu mu töö on asjata. Olen sama kanapeaga tüdruk, kui enne. Vihkan!

Õnneks sain asjale päevaga jagu. Puhkepäevaga. Ning praegusest hetkest alustan taas toda esimest suhtumist.. Huhh.

Teine ilus pilt:

2009-03-27T12:55:00.000+02:00

Ma olen täis igasuguseid tundeid. Terve selle nädala jooksul on juhtunud väga palju - nalja, naeru, närvilisust, magamatust ja kõike muud veel pealekauba. Kolmapäev ainuüksi väärib kõiki parimaid sõnu, samas kui reede, ehk tänane, möödus suht närviliselt.
Natuke mures olen ka, sest igakord kui ma olen eluga rahul olnud, juhtub midagi kirjeldamatult halba. Jääb lihtsalt soovida, et lõpuks ometi ka mingi erand esineks...

Nagu juba järeldada võib, ei tule mu suust täna mingit tarka teksti ega midagi konkreetset, mille üle arutleda. Seega lõpetaks mingis mõttes mõttetu postituse ilusa pildiga.

2009-03-24T12:53:00.001+02:00

Why'd you have to be so cute?

2009-03-15T12:51:00.000+02:00

Viimastel päevadel olen maadelnud mõtetega, kas pingutada end ribadeks, eirata kõiki oma hirme, loobuda mõnedest mõnudest ning võtta vastu väljakutse või minna kergemat vastupanu teed ja leppida vähemaga. Ühesõnaga usk endasse on seoses sellega veidike kõikuma löönud. Ma pole kunagi end arglikuks või tagasihoidlikuks pidanud, kuid selle elluviimiseks ei tohi mu pilk hetkekski püüeldavalt lahkuda. Kas minus leidub nii palju sihikindlust, vaprust, loomingulisust ning tugevust, et see teekond ette võtta? Kas ma murdun rihtides tippu? Mis siis, kui hiljem selgub, et kõik oli asjata?
Sina, kes sa tead, millest ma räägin, anna nõu!

Sõnad, mis mind kummitavad: '' Vaprus ei ole hirmu puudumine, vaid pigem mõistmine, et miski on olulisem kui hirm!''

2009-03-14T12:51:00.000+02:00

On midagi ilusamat kui vaadata teist inimest magamas?

2009-03-11T12:50:00.001+02:00

Once I used to know!

2009-03-08T12:47:00.000+02:00

Tähelepanu!
Mina tahan suhtes olla naine.
Nii et, mehed!
Kellel on kombeks ise naisena käituda, hoidke heaga sõbradistantsi.
: )

Wild

2009-03-08T12:44:00.000+02:00

Täna oli wild night out @ Tony's pleiss. Nii wild, et S.-l oli kahju, et ta oma kaamerat kaasa ei võtnud.
Koju jõudsin nii mõnegi uue sinika ja paistes alahuulega... Nagu vanadel aegadel.

Kõrini.Ausalt.

2009-03-06T12:44:00.000+02:00

Ma ei taha ja ei soovi enam oma aega kulutada inimestele, kes kõigest mõneks korraks sulle head nägu teevad, igasuguseid lubadusi annavad ning lõpuks ikkagi omakasupüüdlikult edasi tegutsevad. Nad/Ta/Sa (vahet pole) on mulle ülimalt kallid olnud, kuid selliste tegude tagajärjel kahanevad igasugused emotsioonid.
Viimasel ajal ma ei viitsi enam inimestega suhelda. Niimoodi sügavamalt. Igapäevane kooliaeg on mulle ülimalt meeldiv, aga muu sõpruskonna teema ... mkm.
Millegi pärast ei ole tahtmist. Üritasin küll homse peale ühte mõnusat ja hubast kogunemist orgunnida, kuid paarikümne minuti eest oli see mõte mulle nii vastukarva, et tühistasin selle. Selline üksinda olemise vajadus on. Kohutav lihtsalt. Samas mulle nii meeldib.

2009-02-26T12:43:00.000+02:00

Istudes Bonatalis, ei olnudki ma nagu Paides ega üldse Eestiski. Veetsin ülimeeldiva ja põneva õhtu Jyväskyläs.
Aitäh, Inxu!

ühiskonnakriitiline laul

2009-02-23T12:42:00.000+02:00

ise sõidan bemmiga
ema käib mul võmmiga
katseajaga
isa eile sai vanglast vabaks
vahel olen timiga
mõni päev jälle jimiga
ise peame end
selle maailma keskmeks - nabaks

tüdrukuid ma jalaga
võiksin jääda segama
kuid nende kõigiga
ei ole plaanis magada
tunnen miskit puudu jääb
miskit suurt must mööda läeb
see on see elu
mis kaarega must mööda läeb

mul ei ole mõtlemist
ammugi rohelist
kõik mis tuleb pärast mind
on igav nagu ajalugu
vanataat oli fekalist
vanamemm oli kommunist
testamendis neil
kuule poiss ära jätka sugu

(beemvee mees - Lauri Lugu)

pisi-pisi

2009-02-21T12:42:00.000+02:00

Ma tunnen, et ma olen hakanud rõõmu tundma selliste asjade üle, mis varem olid mulle täiesti tähtsusetud - nii ebaolulised ja väiksed, et jäid tihtilugu kahe silma vahele. Ja kui hea tunne see on, päriselt.

Find yourself.

2009-02-17T12:41:00.000+02:00

Hästi suur segadus on praegu, päriselt.

Olen kuulnud küll neid jutte sellest, et noorus on aeg enda otsimiseks ning kuulnud täiskasvanuid rääkimas ''ennast avastavatest'' noortest. Jah , ma sain aru, mida nad mõtlesid, kuid just viimasel ajal olen hakanud taipama, et nii ongi. Ma tunnetan, kui palju ma mõtlen oma käitumisele ning sellega seonduvatele tagajärgedele. Mõtlen sellele, kuidas käituda, mis on minulik, mida ja keda ma armastan.. jne. Mõtlen kõigele sellele ja olen väga segaduses.

Ma ei oska seda kõike, mida ma tunnen, väärilistesse sõnadesse panna!

Aga ärge saage valesti aru. Mitte miski nimelt pole halvasti.

13.veebruar – 14.veebruar

2009-02-14T12:40:00.001+02:00

Toibusin eilsest sünnipäevapeost, kuulasin seda lugu ning taipasin, et kõik on hästi!

Muide, mul on SUPER hea meel eilse üle. Ma sain blokist üle ja tundub, et ka tema. Ma olen tänulik, tõesti!

(Ja ärge palun mulle sõbrapäeva jama ajama tulge. See püha pole miski mu jaoks. Vähemalt veel mitte.)

MUHÜ!

2009-02-08T12:37:00.000+02:00

Ma kardan et mul on lausa otsa ette suurelt ja punaselt UURIMISTÖÖ kirjutatud . Tunne on küll vähemalt selline. Ma leian end päevast päeva uurimistöö materjalide seest. Noh, muidugi kui ma just oma arvukate kontrolltöödega ei maadle..

Veits talveväsimus hakkab tulema - tunnetan kuidas see hiirvaikselt tibusammudega minuni jõuab ning igasse mu keharakku tungib, ikka veel hiirvaikselt, märkamatult. Seetõttu oligi meeletult lohutav lugeda Tjorru blogi, kus peaaegu minu mõtted vastu vaatavad. See pani mõtlema, et ka mina saan sellega hakkama. Ma jõuan kevade ja suve ära oodata!

Läheme homme klassiga uisutama ja tulistama. Täitsa mõnus saab olema, ma usun!
Samuti lõime täna uue koosistumise - Mitteanonüümsete Uurimistöödega Hädasolijate Ühingu. Me kaks ootame teisi liikmeid sellega aktiivselt liituma. Või vähemalt loodame, et me ainukesed pole, kes seda toetust vajavad... .

psst. ''suitsetamine tappis mu 94-aastase vanaema. sa arvad kõik saab korda, aga tegelt ei saa.''

soovitus, kuula Big Ali & Dollarman - Hit the floor (või veel parem, kuula powerit!)

2009-02-01T12:37:00.000+02:00

Filmides juhtub vägevaid asju.

14! 14! 14!

Mina.

2009-01-27T12:36:00.001+02:00

Ma tunnen, et mul hakkab vaikselt tulema ''iseenda'' periood. Vähem teisi, teistele tegemist, teistega olemist. Lihtsalt mina iseendaga, mina tegutsemas iseenda huvides ning seistes iseenda vaadete eest. Ütlen seisukohti välja, hoolin enda tunnetest. Mina, mina, mina ...

Vanad pildid.

2009-01-27T12:36:00.000+02:00

Vaatasin täna telefonist vanu fotosid eelmise aasta sündmustest. Seal oli Tallinna AS! eelvoor, üks õhtu noortekas jne. Vaatasin inimesi piltidel, meenutasin jäädvustamise hetki ning mõtlesin, et kui pagana palju me ikka muutunud oleme. Täiskasvanulikumaks, arukamaks, sihikindlamaks, ebausaldavamaks, hoolimatumaks - mina kohe kindlasti tõsisemaks. Natuke on kahju, natuke mitte. Eesmärk ongi ju areneda ja muutuda. Aga mul on hea meel, et on võimalus mälestusi jäädvustada!

Anyone who can touch you, can hurt you or heal you. Anyone who can reach you, can love you or leave you.

Reede.

2009-01-25T12:34:00.000+02:00

''Noor on see, kes on kellestki noorem.''
Aarne Saluveer

Naine on säilitaja, ellujääja. Ta on loodud tuimemaks, kui mees. Muidu ei suudaks nad sünnitada. Mees see-eest on loomingulisem ja ettevõtlikum.''

''Mis ajab mehe naise juurde? Tohutu lähedusevajadus.''
Aivar Pohlak

Sõprade jaoks on keegi alati kallim, kui sina. Seepärast otsivad inimesed seda, kellele nemad kõige kallimad oleks.

Elu

2009-01-20T12:34:00.000+02:00

Tervelt 10 päeva pole siia muljetada jõudnud. Olen elamisega suhteliselt hõivatud olnud. Nende päevade sisse on mahtunud juustur; kitarritund L-ga; kooli uue osa avamine; õhtune veini, juustu, viinamarjade ja jäätisega istumine K-ga; kooli võimlemispidu, mis tõi esimese koha; esinemine rahvatantsuga; natuke rõõmu ja pettumuse kompotti; paljude uute asjade omanikuks saamine. On olnud palju emotsioone - seinast seina. Aga noh.. Elan edasi.

Suure igatsuse- ja lootusevärinaga ootan juba M-i. Igatsus on arvatust suurem..

''Ma ei armasta Sind, sest ainult mina tean, kuidas see haiget teeb. Sa ei aimagi, mis minust Sinu sisse jääb ..''

2009-01-10T12:33:00.000+02:00

See kõik on nii keeruline. Usud inimestest head - andestad, unustad, ei pane tähele; kuna suhted on olulised ja väärtuslikud. Ja siis ühel hetkel saab mõõt täis. Saad aru,et peale iseenda ei tasu kedagi usaldada, sest kõik on ainult enda eest väljas. Tunned, et peaksid elama ainult endale. Ja siis juhtub midagi, mis juhib taas tähelepanu suhete vajalikkusele ja nende tähendusele. Alustad jälle usaldamise ja uute, siiski tagasihoidlikema, lootustega. Kuid, oh üllatust. Nõiaringil pole ei otsa ega äärt.

Tean,et kõik pole nii must ja valge, kuid mõtlen vahetevahel, mis minust tulevikus saab, kui see nii edasi läheb..

Aasta uus - 2009

2009-01-02T12:32:00.000+02:00

Ongi uus aasta - 2009 ! Edda Pauksoni sõnul tuleb Kaaludel hea aasta ja nii paljukest kui teda olnud on, toetab mu sisetunne seda 100%-liselt. Tegelikult tuleb ta seda vist tervele meie perele, kuna nii Veevalajatele, kui ka Sõnnidele ennustati sama. Aga seda veel näeb!

Aastavahetus iseenesest oli ka erinevaid sündmusi täis. Kella 10-ks läksime A., M. ja I-ga Vallitorni private party-le. Alguses ei saanud me väga vedama - mul oli pluusiga väike kamm (pesin seda WC kraanikausis. ära küsi miks.), rahvast oli vähe ja see vähene oli ka täiesti võõras. Siiski mingil hetkel, kui E. ja D. samuti üles ronisid, sai pidu hoo sisse. Tantsisime end hingetuks (sõna otseses mõttes), naersime end kringliks ning jõime end švipsi. Kell 00.00 olime kõik Vallitorni akende juures ilutulestikku vaatamas, kusjuures nägime horisondil ka Kirna pauke! Lummusest ärganud, hakkasime üliõnnelikena teineteisele kallistades ja musitades head uut soovima.. Pärast läks tants ja naer edasi. Ma polnud tükk aega end nii hästi tundnud!

Kell 02.00 hakkasime neljakesi lubaduse kohaselt ristiku poole trallima, saateks meie endi joogist kähedad hääled. Teel Teedu juurde sai nii mitmedki laulud läbi võetud. Kohale jõudes hakkas pihta kohutav kalliralli ja hea uue soovimine. Siiski lahkusin sealt väga suure negatiivsete emotsioonide pagasiga. Ma pettusin inimestes ja pettusin endas. Peas vasardas mõte, et ma ei taha väga pikka aega mitte kedagi näha; tunne, et hoidke must lihtsalt eemale. Praeguseks olen ma rahunenud, kuid pettumuse maik on siiani värskelt tunda. Paratamatult meenus eelmine aastavahetus, kust ma samasuguste tunnetega lahkusin..

Aga nagu ma ühes eelnevas postituses mainisin, saab uue aasta algusega uue alguse ka minu enda elu. Muudan harjumusi, suhtumist , kuid jään siiski iseendaks!
Uute kohtumisteni, sõbrad!

Aastalõpu ball.

2008-12-31T12:30:00.000+02:00

Eilne pidu ületas minu igasugused ootused. Läksin kultuurimajja veidike väsinu ja pahurana, arvates, et peale esinemist võtan suuna kodu poole. Aga nii see ei läinud.
Õhtu kujunes hoopis kvaliteetajaks Tjorveniga - laulsime/elasime kaasa SOTSPOP-le (etteaste, mis suutis püsti tõusma panna terve kultuurimaja suure saali täis ''vanemaid'' inimesi), nautisime Kaire Vilgatsi ja Urmas Lattika esinemist, Karavani, rääkisime juttu ja tegime pilte..
Samuti sain üle tüki aja valssi vihtuda.
Peo lõpetuseks läksime Krissu ja Anne-Liisiga alla kohvikusse, kus terve õhtu oli mänginud DJ Virx. Arvasime, et meid ootab ees tühi tantsupõrand, aga näe, võta näpust. Rahvast oli murdu, üks nautis muusikat rohkem kui teine. Me ei lasknud ka end millelgi takistada. Nii olimegi varsti tantsupõrandal hingetud..

Peaks ütlema, et pagana hea ''täiskasvanute'' pidu oli!!

2008-12-30T12:29:00.000+02:00

Ma ei taha, ei taha, ei taha, ei taha, ei taha teda näha!! Aaaaaaaaaah!

aga?

2008-12-28T12:28:00.000+02:00

Kust jookseb piir meeldiva rõõmsameelsuse ja tüütu eufooria vahel? Aga tervisliku sõltumatuse ja üksiku hundi sündroomi vahel? Seltskondliku napsutamise ja tinatäis lakkumise; põhjendatud solvumise ja tobeda ignoreerimise; vajaliku asjalikkuse ja liialdatud formaalsuse; headusest andestamise ja hirmust silma kinni pigistamise; süütu teeskluse ja iseenda kaotamise; väikese kontrollimise ja elu mitte elamise vahel?

2008-12-27T13:27:00.000+02:00

Vahetus

2008-12-27T12:26:00.000+02:00

Tulemas on aastavahetus. Uue aasta algamist tõlgendavad paljud, kui endale uue võimaluse andmist. Ma ei ole kunagi midagi arvanud uusaastalubadustest või üldse mingitest lubadustest, kuid praegu tunnen, et seekord saab olema natuke teisiti. On palju asju, mida muuta soovin iseenda heaolu nimel ning ma olen selle endale võlgu!

Paradoksid!

2008-12-26T12:25:00.000+02:00

See nädal on mul palju mõtlemisainet olnud. Kirjutasin pikalt sellest oma teises blogis.

Imestan, kuidas üks õhtu saab inimese vaateid ja mõtteid muuta. Aga näe, saab!

PS! jõuludeks sain raamatu elu paradoksidest. hakkan elu elama, mitte näpitstangide vahel eemalt imetlema.

2008-12-21T12:19:00.000+02:00

Ma ei ole kunagi endal selle teema suhtes mingit survet tundnud - kuni tänaseni. Ma olen endale korrutanud, et üks või teine seisukoht selles, ei tee mind paremaks ega halvemaks. Kuid täna oli mul ebamugav ja kuulsin end ütlevat, et miks ma ei ole ning et võiks.. Samas tean, et eluilmaski ei taha ma seda kahetseda, nii et - mitte täna.

Arvan, tähendab tean, et eile oli üks parimatest pidudest mu elus. Mitmekülgne, avatud, täis üllatusi. Iga pidu võiks selline olla.
PS! 9-tunnine pidu oli minu jaoks!

Soov.

2008-12-16T11:10:00.000+02:00

Lohuta mind Sa,
aita armasta,
anna jõudu elada!

2008-12-14T11:10:00.000+02:00

Alustasin täna oma esimese loo õppimist. Ja selleks ei ole mitte miski muu, kui Falling Slowly !

2008-12-13T11:09:00.000+02:00

Ma seisin keset kaupluse müügisaali toetudes mu eesseisvale toidukärule. Ma seisin seal ja jälgisin ümbruses sagivaid ja toimetavaid inimesi, viimne kui üks neist kõigist teistest erinev. Ma mõtlesin. Mõtlesin nende loole. Sellele miks üks või teine naine just tema kõrval kõndiva mehega oma elu on otsustanud veeta. Sellele, mida naine ja mees teineteises leiavad; kuidas nende argipäev võiks välja näha; mis tööd nad teha võiksid; kuidas nad lapsi kasvatavad, ja nii edasi, ja nii edasi. Lõpuks käis mu pea ringi ning süda läikis kõigist neist mõtetest ja eelkõige sellest arusaamast, mis mulle 200 km tunnikiirusega südamesse, hinge ja pähe põrutas.

2008-12-09T11:08:00.000+02:00

Viimastel päevadel on mul kohutavalt palju erinevaid mõtteid peas tiirelnud; palju valdkondi mida olen läbi ja lõhki lahanud. Siiski pole ma suutnud seda kõike siia üles tähendada. Ja tegelikult, kes ütleb, et ma üldse peaks.
Tegelikult tunnen, et praegu valitseb mõõn minu blogi kirjutamises ja see ei meeldi mulle mitte üks teps. Loodan, et see läheb ruttu üle..

2008-12-06T11:08:00.000+02:00

Vaatamata sellele, et jõulud on lähenemas ja paljude blogides on tunda juba jõuluhõngu, ei kavatsegi ma oma headerit ära vahetada.

Ja ma üritan elada hetkes, mitte mõelda olnule ja tulevale. Nii on kõigel magusam maik!

Celine

2008-12-05T11:07:00.001+02:00

2008-12-04T11:06:00.000+02:00

Istun arvutis ja kuulan Powerit. Väljas on ausalt öeldes suht sitt ilm, aga mind see millegipärast ei morjenda. In fact, on plaan minna S-ga välja jalutama - nii harva näeb teineteist..

Väga kreisi päev kujunes tänasest. Kool, tants ja üldse. Tervitaks siinkohal kahte imeväärakat. ;D Naljad muudavad oleku lihtsalt supermõnusaks.

Homme hakkan siis laulma ja veelkord tantsima - mentorkoolitus!
Mulle meeldib tegelikult.

Soovitus: kuula Jason Donovani.

[veits segane sai, aga ju siis on nii tunne. : D]

2008-12-01T10:38:00.001+02:00

Olin koolis täna. Kuulsin seda kui halvasti ühel või teisel inimesel läheb. Mõtlen sellele, kuidas mul läheb. Mõtlen sellele, kuidas olen ühe sõbra lihtsalt Tartule kaotanud ning kui harva teisi näen. Ja mul tekib tunne, et ma tahaks lihtsalt oma voodisse jääda ja mitte välja tulla, katta kõrvad kinni, et ma ei peaks reaalsust tunnistama. Nii tahaks.

2008-11-29T10:38:00.000+02:00

Saime S-ga kokku Viru Keskuse Tammsaare pargi poolse ukse juures. Mul oli käe otsas suur spordikott, kuid tal ainult käekott ja üks ABC kinga kilekott - plakati kaitseks.
Asutasime oma sammud EBS-i poole, sest kell oli juba pool üksteist saamas. Jagasime jalutuskäigu ajal oma neljapäevaõhtuseid elamusi, kuid pidime ehmatusest peaaegu püksi tegema, kui üks buss hakkas meeleheitlikult signaali laskma. Avastasime end punase fooritulega ühe Tallinna kõige tihedama liiklusega autotee keskelt. Jooksime kiirete sammudega kõnniteele ning tõdesime, et toda hetke võib oma teiseks sünnihetkeks lugeda. Suure elevusega jätkasime oma teekonda.

Kella üheteistkümnest kuni poole kuueni viibime EBS-s.

Õhtu pool kuus astume esiuksest välja pimedale Tallinna tänavale. Tuled helgivad ning teadmine sellest, et me pole millekski kohustatud, muudab meie mõtted ja tunded viimse piirini positiivseteks.
Kõnnime kergel jalal õhtut nautides hotelli suunas ning arutame edasisi plaane. Märkamatult jõuamegi Vabaduse väljaku vastas paiknevasse hotelli, checkime end in-i ning tormame toa poole, et esimese asjana voodisse pikali visata...

Enne seitset asutame sammud raekoja platsi poole, kuna konverentsi õhtune programm leiab aset Matkamajas. Rahvast on mõnusalt kogunenud, mõnda nägu näeks nagu esimest korda . Kõigepealt sööme. Suur laud on kaetud erinevate hõrgutistega. Nii teemegi S-ga endale kolmekäigulise õhtusöögi. Jõuame oma viimase kringlitüki just söödud, kui kuulutatakse välja mängude algus. Moodustame päeva jooksul tuttavaks saanud eestlastega meeskonna ning võistlused võivad alata.
Alguses peame küll lennukit mängima, laual tantsima, mööda saali jooksma, vetspaberit tooma jne. Lõpetame selle naerdes ja hingeldades läbisegi. Järgmisena hakkame lõua alt tennisepalli ning jalge vahelt pudelit edasi andma. Seekord hakkame M-ga lausa teisel sekundil naerma, kuna tennisepall veereb vallatult meie dekolteedesse. Siiski jõuame sellegagi lõbusalt lõpuni. Viimaks mängime tikutoosi palliga löömist. Pall muidugi sukapükste sääres ning need omakorda meile ette seotud..
Suurepärane ühistegevuste õhtu!

Läksime S-ga sealt Kõige Poodi ning edasi Kohtuotsa platsile vaadet nautima. Peale tundi jalutasime hotelli poole tagasi.

Hilisõhtu veetsin A-ga Swissoteli 30-korruse baaris vaadet ning Sherley Temple-t nautides.

Ütleme nii, et suurepärane päev..

Surm.

2008-11-26T10:37:00.000+02:00

Ma kukun lihtsalt surnult maha varsti. Ma ei jaksa seda kõike enam kanda.
Õnneks lõpp paistab..

2008-11-25T10:37:00.000+02:00

Mitte kunagi varem pole mulle kooli minek nii palju nalja teinud, kui täna hommikul. Kuna mul puuduvad talvesaapad olen sunnitud käima kevad-sügis omadega. Kuid see on on umbes sama, kui jää peal suvekummidega autoga sõita. Jalg lõi päris mitu korda takka ning naer oli kärme südame kõige madalamast sopist tulema.

2008-11-24T10:36:00.000+02:00

2008-11-23T10:34:00.001+02:00

Vaatamata eilsele peole ei ole mul täna väiksematki peavalu. KÕIK muu on, aga peavalu mitte.

Kanne sünnipäevapidu oli nii mitmelgi viisil väga lõõgastav ning õnnelikuks tegev. Mitte mingitel ebaloomulikult üllatavatel põhjustel, vaid puhtalt inimeste pärast. Omamoodi põnev oli jälgida ja kuulda, kuidas inimesed on aja jooksul muutunud. Kuid mis kõige olulisem, nägin pärast mõneti pikka vahet minu jaoks äärmiselt olulist inimest. Ning minu südame ja hinge õnneks tõdesin, et seda sõprust aeg (ehk?) ei murra. Nimelt kõik oli nii nagu ikka...

-------------------------------

Kõndisin mööda Narva maanteed Tallinna Ülikoolist linna poole. Väljas oli kibe pakane, mp3 aku oli tühjaks saanud ning mitmed tobedad mõtted vallutasid mu mõistust. Need katkestas üks vanem naisterahvas, kes äkitselt minu poole pöördus. Abivalmi inimesena mõtlesin talle teed juhatada - äkki on eksinud. Kuid kui ma natuke rohkem ta juttu süvenesin, mõistsin et ta ei küsi mult mitte teed, vaid hoopiski raha leiva ja makaronide ostmiseks. Ma keerasin ringi ning kõndisin edasi ja siis mõtlesin sellele terve päeva. Nimelt mulgi on lähedaste seas üks vanem naisterahvas - mu vanaema.

-----------------------------------------

Koju tagasi sõites oli rongis üks mees, kes oleks peaaegu oma peatuse maha maganud (hüppas viimasel hetkel maha), kuna oli oma silmad kuhugi mujale unustanud...

2008-11-23T10:32:00.000+02:00

ma õppisin selle kolme päeva jooksul palju.

mind toodi reaalsusesse inimsuhete valdkonnas. nimelt käisin koolis.
seal näidati meile lihtsa katse abil, kuidas inimesed rõhutavad negatiivset ning jätavad sealjuures märkimata hea. ma ei taha olla üks neist, seepärast andsin endale püha vande, seda kõrvalekallet mitte jäljendada.

samuti tõi tänane õhtu valusalt meelde selle, kui palju üks lähedane inimene mulle tähendab. ja mul on kahju, et sa ei mõtle nii nagu mina (nautida seda, mis on, muretsemata tuleva pärast) vaid püüdled ideaalsuse poole.
muidugi on see super! absoluutselt. lihtsalt, ma igatsen sind kui inimest, kes mind mõistis, kes mind lohutas, kellele ma võisin kõigest rääkida ning see kõik tundus maailma loomulikeim asi.

õppisin veel palju muudki, kuid jäägu see minu teada...

2008-11-18T10:31:00.000+02:00

see on see tunne, kui sa jalutad pärast mõnusat päeva õhtul viimasest tegevuspaigast kodu poole, lai siiras naeratus näol, muusika kõrvus kõlamas ning kepsud all tantsu löömas! selle nimel tasub.

2008-11-18T10:30:00.000+02:00

Inimesed, kes otsustavad ja suudavad päeva pealt jätta selle, mis on, ja minna tagasi vaatamata, katkestades kõik, millest nad eal on hoolinud. Mõnedel on vahetevahel vaja vahetada telefoninumber ja aadress, et teda enam vana elu kunagi ei leiaks. On isikuid, kes seda kunagi ei mõista. Kõik on lihtsalt nii erinevad. Lihtne on keerata uus leht ja olla keegi teine. Homme.

Nad ei saa kunagi teada, kes neid otsinud on ning kes igatsenud. Aga võibolla nad ei tahagi.

ma ootasin Sind!

2008-11-16T10:30:00.000+02:00

Ma ootasin Sind sellel külmal päeval.
Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea:
Ma ootasin Sind sellel külmal päeval.
Ei vabandama tõesti Sa ei pea.

Kõik otsustati väljaspool meid endid.
Ma ootasin, sest ma tahtsin nii.
Kõik otsustati. Väljaspool meid endid.
Ma teadsin, Sa ei tule nagunii.

Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud,
kui oleksid vaid teadnud, võinuks vaid.
Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud.
Ma vihkan valesid. Ka ilusaid...

ja..

2008-11-15T10:29:00.000+02:00

Sa tead, et ma armastan sind ülekõige.

aga..

siiralt

2008-11-11T10:28:00.000+02:00

Vahetevahel on miski meie jaoks väga oluline. Nii oluline, et me ei taha märgatagi, kui seda ühel hetkel enam pole. Või ripub vaevalt juuksekarva otsas. Natuke nagu tunnetaks, et midagi on teistmoodi, aga lihtsalt kuna me ei taha uskuda, et see võib võimalik olla, pigistame silma kinni. Leiame suures pettumusehoos isegi kõigele sellele ühe kindla süüdlase.
Aga tegelikult .. miski pole enam endine ja keegi ei ole milleski süüdi. See on paratamatult elu.

Tahtsin öelda, et ma lihtsalt igatsen teid nii väga. Ausalt, vägavägaväga.

''Please don't change, please don't break. You're the only thing that seems to work at all.''

siiski

2008-11-11T10:26:00.000+02:00

Minuga on kõik korras. Tegelikult, paremini ei saakski olla. Lihtsalt tulevik tundub nii helge.

Kuid vahepeal esineb selliseid hetki, nagu täna. Ma tahaks talle lihtsalt helistada ja öelda: ''Mul on sitt päev olnud. Palun ütle, et kõik saab korda!''

tead?

2008-11-09T10:26:00.000+02:00

La plupart des filles disent qu'elles veulent un conte de fées mais vous m'ayez enseigné que n'est pas il vraiment ce que je veux. Je veux quelqu'un qui fera l'amusement de moi et ris de mes plaisanteries même si elles ne sont pas drôles. Quelqu'un qui lutte avec moi et ne me laisse pas gagner juste la cause je suis une fille. La monte au loin dans le coucher du soleil sur un cheval blanc serait gentille mais jouer au football avec vous semble tellement mieux.

2008-11-02T10:25:00.000+02:00

Just nagu Inkeri ütles:
Meil on tiivad ja me tahame kõrgustesse ja kaugustesse lennata, kuid jala külge aheldatud kett, toob meid pidevalt maa peale tagasi.

2008-11-01T10:25:00.000+02:00

Lootusetuse tunne ei teki enamasti siis, kui keegi sind armastamast lakkab. See tunne ja kõik muu negatiivne ilmneb siis, kui me ise enam ennast ei armasta!

Tartu vol.2

2008-10-31T10:24:00.000+02:00

Kodus olen.
Ja nagu ikka tavaliselt juhtub, pöörati ka seekord kõik mu plaanid pea peale.

Aga mis ma oskan öelda.. Tartu on hubane linn.

2008-10-29T10:24:00.000+02:00

Ma siis läksin. Adjööö!

Neljapäeval Tallinnas näeme.. =)

Järav-Jaani…

2008-10-28T10:23:00.000+02:00

Oli laager. Meeletult mõnus, mõnus, mõnus! Kaminasaal ja saun tuletõrje autodes, õhtune karaoke, öine äktšion ja kõik see! =)

Pean tunnistama, et homse päeva elevus pühiti must ühe hingetõmbega. Sellest ootusest, võin julgelt öelda, ei ole enam raasugi järel. Sest järjekordselt toodi mind tuttava asja suhtes maa peale. Tõdemus, et miski - nii väga kui ma ka ei loodaks - ei muutu.
Ühesõnaga, ma ei looda homsest midagi, et mitte pettuda. Plaanin oma asjad nii, et ma ei sõltuks kellestki.
Ja vaatab, mis saab ..

Tartu.

2008-10-24T11:23:00.000+03:00

Ma ei oska kuskilt alustada...

Oli hommik nagu reede hommik ikka. Läksin pea püsti kooli; siiski selle vahega, et teadsin oma pääsemisest alates teisest tunnist.
Enne starti ajasin korda oma uurimistööga seotud asjad, mis kohe langetas kivi mu südamelt.

Ühesõnaga alustasime kümnest reisi Tartu poole. Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis oli vilistlaspäev ning linnas toimusid erinevates kohtades avalikud loengud. Olime Inksuga kohe minejad, saime tasuta transpordiga Tartu ja tagasi. Inks jäi sinna muidugi.

Kõige esimesena käisime Kannele tema ühika eest lehvitamas. Palusime tal viisakalt kargu alla ajada ja meiega tsillima tulla. Niikuinii oli kutt oma loengud sisse maganud ning kohustused ei hüüdnud teda - ei sosinal ega ka valjult.
Järgmisena saime Raekoja platsil kokku juuratudeng Silveriga, kellel oli pooletunnine vaheaeg, kuid meie algne plaan siis lõunat süüa luhtus minu ja Inksu aeglaste sammude ja keeruliste manöövrite tõttu. Helistas ka Moss, kes teatas kahetsusega oma mitte jõudmisest meie plaanitud kõhutäitmisele. Niisiis otsustasime oma lõunat edasi lükata ning pugida siis, kui kõik seda teha saavad. Silver läks Näitusele tagasi oma arvestust tegema ning meie kahekesi...

Otsisime välja kohviku - Cafe Truffe - istusime sinna maha, tellisime latte ja magustoidud. Kohvitamise ajal helistasid Kanne ja Allan, kellega edaspidi seal ning ka Kaubamajas ja Taskus hängisime.
Kell kaks saanud, võtsime suuna Kapriisi (suurepärase sisustusega söögikoht!), kuhu kõik meie bande liikmed liikusid. Silver, Allan, Inks, Kanne ja Eliis leidsid super ringikujulise laua kohviku tagaosas ning istutasid oma rasked rümbad laisalt pehmetele toolidele. Tellisime päevapastasid ja -praade. Sõime, rääkisime, naersime!
Mingil hetkel ühines meiega Mihkel, kes rääkis oma neljapäeva õhtust ning teised röökisid naerda. Siis tuli ka Teet, kes samuti oma tühja kõhtu refillida soovis.

Kõik kurguni täis tuubitud, läksime lahku.

Saatsime Inksu ja Allaniga Mossi tolle ühikasse ning ise läksime linna peale bemmiga tuuritama. Mulle näidati kõik kõige olulisemad kohad tudengilinnas; valmistati ette tulevasteks natuke udusteks aegadeks.
Kella neljaks jõudsime ilusti loengusse, mille kohta pean tõdema, et see pani mu tõsiselt mõtlema.
Koju jõudsime ilusti ning nüüd ma lihtsalt oootan, oootan, oootan järgmist nädalat!

''Kallis ajalootudeng! Mu elu eesmärk on muutunud!''

2008-10-21T11:22:00.000+03:00

Tegelikult tean küll. Kaotan liialt tihti oma pea.. Enam mitte.

Ma imetlen, armastan, austan Sind, Sind, Sind ja Sind! Kõiki teid, omaeneste imeliste omaduste pärast!
See ei kustu niisama lihtsalt. See KÕIK, noh! :D

2008-10-19T11:22:00.000+03:00

Ma ei tea, ei tea, ei tea!

Äliss!

2008-10-15T11:21:00.000+03:00

Avastasin täna mp3-st ühe kogemata sündinud häälsalvestuse. Taustal kõva tümps:
''Oi, keerasin perse vist midagi..''
'' Haahaahaa, hea õnnis nägu.''
'' Äliss, ma keerasin perse vist midagi!''
'' Ei ja jaa, ei ja jaa, ei ja jaa.''
'' Ahhh?''
'' ÄLISS, kas ma keerasin perse midagi!?''

siis läks veel edasi, kuid sellest vaikib juba ajalugu (tegelt ma lihtsalt ei suutnud neid sõnu dešifreerida. :) ).

laul!

2008-10-11T11:20:00.000+03:00

'' Süda, soovin, et su valik oleks vali. Süda, hinda ainult õiget üle kõige.''
'' Eal ei lõppe aasimine, kes on tähtsam, kes on ees. Kas on naine olulisem või on tähtsam hoopis mees.''
'' See on Eesti, see on Eesti, see on Eestimaa.''

Aga muidugi ka:
'' Hit the road, Jack, and don't you come back no more, no more, no more, no more.''
'' All I wanna say is that they don't really care about us!''
'' Naerata nüüd jälle sa, naerata, nagu eile armas.''
'' Vana jõgi, vana jõgi.''

... ja nii edasi, ja nii edasi. : )

Neiud ärevil!

2008-10-09T10:38:00.000+03:00

Ma olen nii elevil!
Esiteks homse laululaagri suhtes.
Teiseks järgmise reede peo suhtes.
Kolmandaks järgmise laupäeva ülikooli suhtes.
Neljandaks järgmise laupäeva õhtuse ja öise programmi suhtes.
Viiendaks Karinusse minemise suhtes.
Kuuendaks järgmise liidrikoolituse etapi suhtes.
Seitsmendaks kahe järgmise ülikooli loengu suhtes.
Kaheksandaks majanduskonverentsi suhtes, ikka väga kohe!

Muide, tänaval ringi vaadates võiks ka öelda, et domineerivaks sõnaks on suhtes. Nagu kevad oleks jälle.

Actually, really pathetic..

2008-10-08T10:38:00.000+03:00

Vaatamata sellele, et kuud varjutasid tihedad pilved, olid tähed selgemad kui kunagi varem!
Meenus kohe katuseaken ja unustamatu õhtu Tõrvas ...

Standing on top of the world tonight!

You can never break me.

2008-10-08T10:36:00.001+03:00

Naudin oma hommikute juures kahte asja: värskendavat hommikudušši, mis aitab keskenduda eelseisvale päevale ning muusika saatel kooli jalutamist , mis aitab tuju tõsta. Täna oli muidugi samm rutakam kui tavaliselt, sest avastasin vee all mõnuledes, et esimene tund on kontrolltööga matemaatika geomeetrilise jada peale, mida ma loomulikult eelmine õhtu korranud ei olnud. Millised tulemused olema saavad, selgub homme.
Laulsime Gretega täna terve päeva Michael Jacksonit - They don't care about us' i. See nii kummitas. Ning nagu ka meie eelmise kummitusloo puhul, ajasime sellegi Taneli pähe. :D How wicked!
Aaa muide, kui paljud Teist mind kardavad? Päris ausalt noh! Sest vene keele õpetaja arvates hirmutan ma Stinat, nii et vaeseke on kohutavalt häiritud ning ei suuda klassi ees esineda. Mitte et Stina äkki niisama poppi teeks. Oh ei! :D
Kooris sai ka üüratult naerda. Reede vastu laupäeva on meil koos Põltsamaa ÜG-ga laululaager Imaveres ning nagu traditsiooniks saanud, on plaanis kõrtsi jalga keerutama minna. Dirigendile sai sellest samuti räägitud ning asjaolude pehmendamiseks mainisime moka otsast ka karaoket. Täna alustasimegi proovi sellega, et dirigent oli trahterisse helistanud ning teada saanud, et karaoke asemel on reedeti hoopis retro. Ups, busted. :D Aga andsime loomulikult häälekalt märku, et retro ongi teema ju! Ja siis tuli ta naiivselt lagedale oma plaaniga 10-st kella 11-ni kõrtsis olla ning pärast mingeid näidendeid teha. Loomulikult naersime ta häälekalt välja. PS! Annega leppisime kokku, et ronime kasvõi aknast välja! :D Ei jõua ära oodata.
Täna oli rahvatants ka. Kordasime Tuljakut ning hakkasime õppima uut tantsu, mis on Ska Faktori - Tantsupeole loo järgi! Fiiling on mõnus ja meie seltskond tekitab seda veelgi rohkem. Sünnipäevatantsu tantsiti ka mulle!
Kuna eilsest jalutuskäigust midagi välja ei tulnud, otsustasin täna uuesti proovida. Ning loodan , et õnnestub ka.

To do list:
- mõelda uurimistööle.
- koostada projektikoolituse plaan ning see läbi viia.
- korraldada PANK-i väljasõitu.
- mõelda läbi sünnipäevapeo üksikasjad.
- kirjutada essee nõmedal teemal.
- uurida majanduse materjale konverentsi jaoks.
- teha Ülikooli kodust tööd.
- mõelda oma rollile võimaliku ÕE presidendina.
- ja kõik see muu, mis hetkel pähe ei tulnud...

Teisipäev.

2008-10-07T10:35:00.001+03:00

Täna hommikul pidin end kaikaga kooli ajama. Ei tahtnud üldse voodist ega teki alt välja tulla. Võimaluse korral oleksin tõenäoliseltseal terve päeva lebanud ja lakke vaadanud. Kell 7.45 istusin veel oma toas diivanil ja kuulasin muusikat, suutmata end minekule asutada. Esimene tund oli kirjandus selle vanadusest seniilse õpetajaga. Ja hommikune ilm sobis mulle imehästi.
Kaks esimest tundi (kirjandused) istusin lihtsalt pingis ning lasin õpetaja juttu ühest kõrvast sisse ja teisest välja.
Kolmas ja neljas tund jooksime kekas krossi ning mängisime pesulõksupeitusemängu. Me alguses otsisime ja püüdsime. Selleks ajaks, kui tuli meie kord end peita, tulime geniaalsele ideele Geku ja Jana lehtede alla kuhjata. Mõeldud, tehtud! :D Võitsime mängu tubli edumaaga ning oli millest ülejäänud päeva rääkida. Järgmised kolm tundi läksid kiirelt ja märkamatult.

Õhtul lähen alustan oma sügisest/talvist traditsiooni. Jalutan Lukoili, võtan kakaod ning jalutan, jalutan, jalutan muusika kõrvus.

2008-10-06T10:33:00.001+03:00

oh my god, ''tõmmake nad oksa'' on kuus silpi!

2008-10-06T10:33:00.000+03:00

pinged löövad pea kohal laineid - Nemad tülitsevad, koolis on raske, üks teatud õpetaja ajab hulluks oma seniilsusega ning üldse on vastikult rahutu.
tahaks, et keegi võtaks mu kaissu ja ütleks, et kõik saab korda!

2008-10-05T10:32:00.000+03:00

Ma pole vist ühelgi oma sünnipäeval ega elu muu päeval nutnud nii palju, kui see aasta ja täna! Ja mitte just õnnest.

2008-10-04T10:31:00.000+03:00

MIDA OLEN ARMASTANUD, JÄÄB MULLE AARDEKS IGAVESTI!

Reede õhtu.

2008-10-03T10:31:00.000+03:00

Ma pole vist tükk aega niimoodi naernud nagu täna!
Korralikku tööd sai ka tehtud..
Siiski, meie vahel valitseb ÕElus. : )

[Aqualung - Something to believe in]

Something to believe in.

2008-10-01T10:30:00.000+03:00

We stumble into our lives:
Reach for a hand to hold.
And any wonder
We need to find
A certain something, certain.

Turn out the light
And what are you left with?
Open up my hands
And find out they're empty.

Press my face to the ground
I've gotta find a reason.
Just scratching around
For something to believe in:
Something to believe in.

You have too much.
You're spending all your time
Collecting and discovering
It's not enough.
And no matter how you try,
You never find the one you want.

2008-09-28T10:29:00.000+03:00

On jäänud tunne, et elus on võimalik käituda kahel viisil. Lõbutseda, mitte kedagi liiga tõsiselt võtta - tehes haiget üritajatele, ise samas end kivikõvaks sundides. Või siis uskuda inimestest ainult head, loota - ja siis saada haiget, kui seda kõige vähem ootan; ning kulutada aega paranemisele.

Ja ma usun seda seni, kuni keegi oma tegudega mulle vastupidist tõestab.

Hiljuti.

2008-09-24T10:28:00.000+03:00

Suhteliselt põnev on elu viimasel ajal olnud - hästi palju erinevaid asju, juhtumisi, inimesi. Olnud olukordi, kus ma poleks ennast ealeski leida osanud. Hästi kiire on ka olnud. Aga ma ei kahetse midagi; osad tegevused võib olla nüüd jätaks tegemata, aga ikkagi .. : ) Meeldiv on leida, et sõbrad, kes viimasel ajal nii lähedased pole olnud, suudavad jätkata sealt, kus pooleli jäi.

Ja kiiremad ajad on alles ees - koolitused, laagrid, sünnipäevad, sõbrad!

It is your silence that makes me leave.